I-sight.com toob hea käitumisjuhendi (Code of Conduct) või eetikakoodeksi (Code of Ethics) tunnustena välja 5 tunnust:
- kirjutatud lugejale - lihtne aru saada ja ei sisalda tehnilisi või õiguslikku sõnavara;
- põhjalik - katab tähtsad alad, millega töötajad igapäevaselt kokku puutuvad ja vastab tüüpilistele küsimustele;
- juhtkonna toetatud - heaks kiidetud juhtkonna poolt, tihti sisaldab tippjuhi eessõna;
- kättesaadav - nii töötajatele, investoritele kui ka potentsiaalsetel investoritele;
- silmale kena vaadata - jälgib puhast stiili ja peegeldab ettevõtet
Dell Technologies kodulehel on veebilehel näha lühikokkuvõte ettevõtte käitumisjuhendist. Samas on kättesaadav PDF-i kujul ka täispikk käitumisjuhend, mis on 59 lk pikk.
Nii lühikokkuvõte kui ka täispikk dokument jagunevad viide ossa, milleks on klient/kliendid, koos võitmine, innovatsioon, tulemused ja ausameelsus (integrity). Täispikas versioonis on lisaks ka eessõnana üldisemad põhimõtted, millele järgnevad siis eelpoolmainitud viis detailsemat osa.
Stiil on dokumendil ühtlane, lihtne ja puhas, igal osal on enda iseloomustav visuaalne taust (foto). Näiteks on nn eessõna osas kasutatud põhja suunatud kompassi, mis viitab True North motiivile.
Iga põhimõte on selgelt pealkirjastatud ja järgnev lahtiseletus on lihtsasti kirjeldatud, kasutatud on ka küsimuste-vastuste formaati põhimõtte täiendamiseks ning ka võtmepunkti (Key takeaway). Samuti on viidatud igal pool asjakohastele täiendavatele materjalidele või kontaktidele.
Samuti skaleerub lühikokkuvõte, täispika dokumendi sisukord kui ka kogu dokument hästi. Lühikokkuvõte annab esmase aimduse, hästi pealkirjastatud sisukord täiendab lühikokkuvõtet ja täispikk dokument annab töötajale või muule huvilisele juba üpris täieliku pildi (aga samas ei koorma üle).
I-sight.com toodud põhimõtteid tundub Delli käitumiskoodeks hästi järgivat - arusaadav, põhjalik, kättesaadav, puhta stiiliga, sisaldab tegevjuhi pöördumist, kinnitatud juhtkonna nõukogu tasemel. Andmete ja ärisaladuste ning konfidentsiaalse infoga ümberkäimist puudutav tundub olevat kirjeldatu põhjal üpris karm ja vanamoeline, aga tõenäoliselt on see sellisele suurettevõttele möödapääsmatu, eriti arvestades, et ettevõtte peakontor on USA-s, mille taga on ka osalt angloameerika õigussüsteem, mis tingib täpsed ja detailsed dokumendid, et ennast kaitsta.
Üldmuljena jätab ettevõttest professionaalse mulje ja tundub, et kirjutatud ilmselt ka igapäevaelus kasutatakse. Samas olen varem kokku puutunud näitega kus kui Dell oma ärimudelit muutis build-to-order mudelile siis tegelikult lükati sellega enda ettevõtte sees olevad probleemid oma allhankijate kaela. Ehk siis kui enne olid Dellil endal nii lõpptoodete laod kui ka suured komponentide laod siis uue mudeli rakendumisel siseselt sellised laod praktiliselt kaotati ja nõuti oma allhankijatelt kiireid õigeaegseid tarneid, kuid kuna allhankijate tootmist ei aidatud ümber korraldada ja efektiivsemaks muuta siis pidi allhankijad endale suured koormavad komponentide laod looma, et igal hetkel Delli tellimusi täita.
Ehk siis käitumisjuhend või eetikakoodeks on alati mingil määral läikiv kaanepaber, mille taga alati ei pruugi erilist sisu olla.
Allikad:
https://i-sight.com/resources/18-of-the-best-code-of-conduct-examples/
https://corporate.delltechnologies.com/en-gb/about-us/who-we-are/code-of-conduct.htm#
https://www.delltechnologies.com/content/dam/delltechnologies/assets/whoweare/resources/Dell%20Technologies%20Code%20of%20Conduct%20-%20English.pdf
neljapäev, 14. mai 2020
kolmapäev, 6. mai 2020
Teema 14 - pettused - kuidas maandada?
Pettused - olgu selleks misiganes variatsioon Nigeeria kirjadest - on endiselt nii levinud ja üritavad kasutada ära inimeste naiivsust kui ka teadmatust/rumalust ja väga tihti ka ahnust.
Tehnoloogia
Palju pettustest liigub tänasel päeval e-maili teel ja kuigi rämpspostifiltrid tasapisi muutuvad ilmselt paremaks (ja mõnikord ka liiga arukaks arvates, et rämps on ka päriskiri) siis eeldaks, et areng võiks olla palju kiirem ja efektiivsem. Näiteks võiks olla rämpspostituvastusel ju ka näiteks sotsiaalne element - et kui mingi ports kasutajatest on juba tuvastanud mingi tüüpsisuga kirja kui rämpsposti siis võiksid rämpspostifiltrid selliseid kirju juba automaatselt tuvastada kui rämpskirju. Selles suhtes tunduvad rämpskirjasaatjad üpris laisad, sest paljud kirjad on üle 99% ulatuses identsed.
Koolitus
Pettuste puhul on inimelement kogu võrrandid kõige kriitilisem koht ja siin on kasu ikka ja ainult teadlikkusest. Nii nagu me ei või autot juhtida ilma vastavaid koolitusi läbimata, ei tohiks me seda lubada ka arvutite "juhtimisel". Selline koolitus peaks olema isikustatud ja seda peaks mingi perioodi tagant uuendama. Kõik tehnilised võimalused on selleks olemas. Väga keeruliselt ja piiravalt seda rakendada muidugi ei tohiks, kuid selgelt peaks inimesi koolitama nii erinevates kooliastmetes kui ka täiendavalt täiskasvanueas. Juhiloa analoogiale alternatiivina näiteks tervisekontrollina. Antud juhul siis IT-tervisekontrollina - nt testid mis näitavad kas on võimekus pettusi läbi näha, aru saada tüüpskeemidest jne.
Reeglid
Reeglid pettuste läbi nägemiseks ei ole IT-maailmale eksklusiivsed ja siin peaks inimene omama üleüldist kriitikameelt, mida ka siis eelpooltoodud koolitus peaks arendama, kuid mõjuda võivad ka sotsiaalsed kampaaniad ja võib-olla ka mõjusad reklaamid, mis rõhutavad, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Tehnoloogiasse puutuvalt oleks võimalik ilmselt ka realiseerida piiranguid kasutajale, kes pole läbinud nt vastavaid koolitusi ja seega nt administraatoriõigusi arvutis nt omada ei saakski, aga see on tõenäoliselt liiga piirav ja agressiivne.
Tehnoloogia
Palju pettustest liigub tänasel päeval e-maili teel ja kuigi rämpspostifiltrid tasapisi muutuvad ilmselt paremaks (ja mõnikord ka liiga arukaks arvates, et rämps on ka päriskiri) siis eeldaks, et areng võiks olla palju kiirem ja efektiivsem. Näiteks võiks olla rämpspostituvastusel ju ka näiteks sotsiaalne element - et kui mingi ports kasutajatest on juba tuvastanud mingi tüüpsisuga kirja kui rämpsposti siis võiksid rämpspostifiltrid selliseid kirju juba automaatselt tuvastada kui rämpskirju. Selles suhtes tunduvad rämpskirjasaatjad üpris laisad, sest paljud kirjad on üle 99% ulatuses identsed.
Koolitus
Pettuste puhul on inimelement kogu võrrandid kõige kriitilisem koht ja siin on kasu ikka ja ainult teadlikkusest. Nii nagu me ei või autot juhtida ilma vastavaid koolitusi läbimata, ei tohiks me seda lubada ka arvutite "juhtimisel". Selline koolitus peaks olema isikustatud ja seda peaks mingi perioodi tagant uuendama. Kõik tehnilised võimalused on selleks olemas. Väga keeruliselt ja piiravalt seda rakendada muidugi ei tohiks, kuid selgelt peaks inimesi koolitama nii erinevates kooliastmetes kui ka täiendavalt täiskasvanueas. Juhiloa analoogiale alternatiivina näiteks tervisekontrollina. Antud juhul siis IT-tervisekontrollina - nt testid mis näitavad kas on võimekus pettusi läbi näha, aru saada tüüpskeemidest jne.
Reeglid
Reeglid pettuste läbi nägemiseks ei ole IT-maailmale eksklusiivsed ja siin peaks inimene omama üleüldist kriitikameelt, mida ka siis eelpooltoodud koolitus peaks arendama, kuid mõjuda võivad ka sotsiaalsed kampaaniad ja võib-olla ka mõjusad reklaamid, mis rõhutavad, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Tehnoloogiasse puutuvalt oleks võimalik ilmselt ka realiseerida piiranguid kasutajale, kes pole läbinud nt vastavaid koolitusi ja seega nt administraatoriõigusi arvutis nt omada ei saakski, aga see on tõenäoliselt liiga piirav ja agressiivne.
Raamatu "The Lean Startup" arvustus
"The Lean Startup" on Eric Ries'i raamat ettevõtlikele inimestele ja ettevõtetele endile. Raamatus avab autor oma (ja teiste) kogemuste alusel salemõtlemisel (lean, e.k. ka timmitud või kulusäästlik mõtlemine/tootmine) baseeruva lähenemise iduettevõtetele nii eraldiseisva organisatsioonina kui ka olemasoleva (suure) ettevõtte osana.
Paljus põhineb autori kirjutatu tema isiklikul kogemusel ettevõttes IMVU, mis on 3D avataridel põhinev kiirsuhtlusplatvorm, mis tegi oma algusaegadel läbi mitmeid suuri muutusi ja ka mitmeid vigu.
Raamat koosneb kolmest osast - Vision (oma visiooni), Steer (juhi) ja Accelerate (kiirenda).
Visiooni omamine on igal juhul tähtis ja nõuab mõnd hüpoteesi, millel antud hetkes ei ole tõendust (autor kirjeldab seda väljendiga leap of faith). Tihti aga tehakse sellistesse hüpoteesidesse liiga kaua uskumisega ettevõttele tihti pöördumatult kahju. Autor leiab, et selle vältimiseks tuleks kasutada kõigi hüpoteeside teadusliku meetodi alusel testimist. Vaid siis on võimalik kindlaks teha kas hüpotees peab paika või tuleb teha pööre (pivot). Testimiseks sobib alguses hästi minimaalne töötav toode (minimum viable product), mis on tuntud agiilsetest metoodikatest. Tähtis on saada otse kliendilt infot ja seda võimalikult tihti ning süstemaatiliselt teaduslikule meetodile tuginedes.
Ka toob autor välja, et tihti kasutatakse edevusmõõdikuid (vanity metrics), mis justkui kinnitavad, et tehakse head tööd, kuid reeglina peidavad tegelikku pilti. Näiteks on üldine ajas kasvav kasutajatearv edevusmõõdik, samas näiteks kohortanalüüsi tuuakse näitena kuidas luua põhjus-tagajärg seoseid ettevõtte tehtud muudatuste ja kliendi käitumise muutuste vahel.
Tagasiside ahela mudelina kasutab autor Build-Measure-Learn (ehita-mõõda-õpi) tsüklit, mille puhul ta ise toob välja sarnasuse OODA (Observe-Orient-Decide-Act) tsükliga, kuid omab sarnasusi ka Toyota PDCA (Plan-Do-Check-Act) tsükliga, mida olen ka oma töös kasutanud hüpoteeside testimisel.
Kiirendamise osas tuuakse välja kuidas teatud tasemele jõudnuna täiendavat kasvu tuua ja kuidas ettevõttena kasvada - nt kuidas inkrementaalselt ettevõttes üles ehitada nt uute töötajate sisse-elamis-/koolitamisprotsesse. Samuti kuidas valida sobiv kasvumootor (kleepuv (sticky), viraalne (viral) või makstud (paid)) ja reeglina keskenduda ühele neist ning vajadusel teha pööre.
Pikas perspektiivis nii iduettevõtete kui ka (suurte) ettevõtete puhul tuleb kontrollida nii jätkusuutlikku innovatsiooni (sustainable innovation), mis on väikesed olemaoleva keskkonna muutmised paremaks (võrreldav Toyotas kasutatava mõistega kaizen - väike parendus) kui ka luua uut raputavat innovatsiooni (disruptive innovation), mis on võrreldav Toyota terminiga kaikaku - mis tähistab radikaalset muutust, mille näideteks on nt Lexus ja Prius).
Olen ise Toyota tootmissüsteemi viimastel aastatel palju uurinud ja paljud antud raamatus salemõtlemise ja otseselt Toyota kohta käiv oli mulle seega juba tuttav ning just see eelnev teadmine kutsus ka antud raamatut uurima. Võimalik, et Toyota tootmissüsteemi tundmine kergendas lugemist, kuid kuna näited on paljuski IT-valdkonnast siis äratundmisrõõmu peaks jaguma IT-inimestele piisavalt ja võib tekitada täiendavat huvi salemõtlemise ja eelkõige selle algete vastu.
Seega võiks see raamat sobida nii eelnevalt Toyota tootmissüsteemi põhimõtetega kokku puutunud inimesele kui ka IT-valdkonnas ennast täiendavale inimesele ning igal juhul peaks olema hea lugemismaterjal igale ettevõtlikule inimesele, kes ennast ja enda oskusi paremini ja eelkõige süsteemsemalt rakendada tahab.
Paljus põhineb autori kirjutatu tema isiklikul kogemusel ettevõttes IMVU, mis on 3D avataridel põhinev kiirsuhtlusplatvorm, mis tegi oma algusaegadel läbi mitmeid suuri muutusi ja ka mitmeid vigu.
Raamat koosneb kolmest osast - Vision (oma visiooni), Steer (juhi) ja Accelerate (kiirenda).
Visiooni omamine on igal juhul tähtis ja nõuab mõnd hüpoteesi, millel antud hetkes ei ole tõendust (autor kirjeldab seda väljendiga leap of faith). Tihti aga tehakse sellistesse hüpoteesidesse liiga kaua uskumisega ettevõttele tihti pöördumatult kahju. Autor leiab, et selle vältimiseks tuleks kasutada kõigi hüpoteeside teadusliku meetodi alusel testimist. Vaid siis on võimalik kindlaks teha kas hüpotees peab paika või tuleb teha pööre (pivot). Testimiseks sobib alguses hästi minimaalne töötav toode (minimum viable product), mis on tuntud agiilsetest metoodikatest. Tähtis on saada otse kliendilt infot ja seda võimalikult tihti ning süstemaatiliselt teaduslikule meetodile tuginedes.
Ka toob autor välja, et tihti kasutatakse edevusmõõdikuid (vanity metrics), mis justkui kinnitavad, et tehakse head tööd, kuid reeglina peidavad tegelikku pilti. Näiteks on üldine ajas kasvav kasutajatearv edevusmõõdik, samas näiteks kohortanalüüsi tuuakse näitena kuidas luua põhjus-tagajärg seoseid ettevõtte tehtud muudatuste ja kliendi käitumise muutuste vahel.
Tagasiside ahela mudelina kasutab autor Build-Measure-Learn (ehita-mõõda-õpi) tsüklit, mille puhul ta ise toob välja sarnasuse OODA (Observe-Orient-Decide-Act) tsükliga, kuid omab sarnasusi ka Toyota PDCA (Plan-Do-Check-Act) tsükliga, mida olen ka oma töös kasutanud hüpoteeside testimisel.
Kiirendamise osas tuuakse välja kuidas teatud tasemele jõudnuna täiendavat kasvu tuua ja kuidas ettevõttena kasvada - nt kuidas inkrementaalselt ettevõttes üles ehitada nt uute töötajate sisse-elamis-/koolitamisprotsesse. Samuti kuidas valida sobiv kasvumootor (kleepuv (sticky), viraalne (viral) või makstud (paid)) ja reeglina keskenduda ühele neist ning vajadusel teha pööre.
Pikas perspektiivis nii iduettevõtete kui ka (suurte) ettevõtete puhul tuleb kontrollida nii jätkusuutlikku innovatsiooni (sustainable innovation), mis on väikesed olemaoleva keskkonna muutmised paremaks (võrreldav Toyotas kasutatava mõistega kaizen - väike parendus) kui ka luua uut raputavat innovatsiooni (disruptive innovation), mis on võrreldav Toyota terminiga kaikaku - mis tähistab radikaalset muutust, mille näideteks on nt Lexus ja Prius).
Olen ise Toyota tootmissüsteemi viimastel aastatel palju uurinud ja paljud antud raamatus salemõtlemise ja otseselt Toyota kohta käiv oli mulle seega juba tuttav ning just see eelnev teadmine kutsus ka antud raamatut uurima. Võimalik, et Toyota tootmissüsteemi tundmine kergendas lugemist, kuid kuna näited on paljuski IT-valdkonnast siis äratundmisrõõmu peaks jaguma IT-inimestele piisavalt ja võib tekitada täiendavat huvi salemõtlemise ja eelkõige selle algete vastu.
Seega võiks see raamat sobida nii eelnevalt Toyota tootmissüsteemi põhimõtetega kokku puutunud inimesele kui ka IT-valdkonnas ennast täiendavale inimesele ning igal juhul peaks olema hea lugemismaterjal igale ettevõtlikule inimesele, kes ennast ja enda oskusi paremini ja eelkõige süsteemsemalt rakendada tahab.
Tellimine:
Postitused (Atom)