Teema 15 - Delli käitumisjuhend

I-sight.com toob hea käitumisjuhendi (Code of Conduct) või eetikakoodeksi (Code of Ethics) tunnustena välja 5 tunnust:
- kirjutatud lugejale - lihtne aru saada ja ei sisalda tehnilisi või õiguslikku sõnavara;
- põhjalik - katab tähtsad alad, millega töötajad igapäevaselt kokku puutuvad ja vastab tüüpilistele küsimustele;
- juhtkonna toetatud - heaks kiidetud juhtkonna poolt, tihti sisaldab tippjuhi eessõna;
- kättesaadav - nii töötajatele, investoritele kui ka potentsiaalsetel investoritele;
- silmale kena vaadata - jälgib puhast stiili ja peegeldab ettevõtet

Dell Technologies kodulehel on veebilehel näha lühikokkuvõte ettevõtte käitumisjuhendist. Samas on kättesaadav PDF-i kujul ka täispikk käitumisjuhend, mis on 59 lk pikk.

Nii lühikokkuvõte kui ka täispikk dokument jagunevad viide ossa, milleks on klient/kliendid, koos võitmine, innovatsioon, tulemused ja ausameelsus (integrity). Täispikas versioonis on lisaks ka eessõnana üldisemad põhimõtted, millele järgnevad siis eelpoolmainitud viis detailsemat osa.

Stiil on dokumendil ühtlane, lihtne ja puhas, igal osal on enda iseloomustav visuaalne taust (foto). Näiteks on nn eessõna osas kasutatud põhja suunatud kompassi, mis viitab True North motiivile.

Iga põhimõte on selgelt pealkirjastatud ja järgnev lahtiseletus on lihtsasti kirjeldatud, kasutatud on ka küsimuste-vastuste formaati põhimõtte täiendamiseks ning ka võtmepunkti (Key takeaway). Samuti on viidatud igal pool asjakohastele täiendavatele materjalidele või kontaktidele.

Samuti skaleerub lühikokkuvõte, täispika dokumendi sisukord kui ka kogu dokument hästi. Lühikokkuvõte annab esmase aimduse, hästi pealkirjastatud sisukord täiendab lühikokkuvõtet ja täispikk dokument annab töötajale või muule huvilisele juba üpris täieliku pildi (aga samas ei koorma üle).

I-sight.com toodud põhimõtteid tundub Delli käitumiskoodeks hästi järgivat - arusaadav, põhjalik, kättesaadav, puhta stiiliga, sisaldab tegevjuhi pöördumist, kinnitatud juhtkonna nõukogu tasemel. Andmete ja ärisaladuste ning konfidentsiaalse infoga ümberkäimist puudutav tundub olevat kirjeldatu põhjal üpris karm ja vanamoeline, aga tõenäoliselt on see sellisele suurettevõttele möödapääsmatu, eriti arvestades, et ettevõtte peakontor on USA-s, mille taga on ka osalt angloameerika õigussüsteem, mis tingib täpsed ja detailsed dokumendid, et ennast kaitsta.

Üldmuljena jätab ettevõttest professionaalse mulje ja tundub, et kirjutatud ilmselt ka igapäevaelus kasutatakse. Samas olen varem kokku puutunud näitega kus kui Dell oma ärimudelit muutis build-to-order mudelile siis tegelikult lükati sellega enda ettevõtte sees olevad probleemid oma allhankijate kaela. Ehk siis kui enne olid Dellil endal nii lõpptoodete laod kui ka suured komponentide laod siis uue mudeli rakendumisel siseselt sellised laod praktiliselt kaotati ja nõuti oma allhankijatelt kiireid õigeaegseid tarneid, kuid kuna allhankijate tootmist ei aidatud ümber korraldada ja efektiivsemaks muuta siis pidi allhankijad endale suured koormavad komponentide laod looma, et igal hetkel Delli tellimusi täita.

Ehk siis käitumisjuhend või eetikakoodeks on alati mingil määral läikiv kaanepaber, mille taga alati ei pruugi erilist sisu olla.

Allikad:
https://i-sight.com/resources/18-of-the-best-code-of-conduct-examples/
https://corporate.delltechnologies.com/en-gb/about-us/who-we-are/code-of-conduct.htm#
https://www.delltechnologies.com/content/dam/delltechnologies/assets/whoweare/resources/Dell%20Technologies%20Code%20of%20Conduct%20-%20English.pdf

Teema 14 - pettused - kuidas maandada?

Pettused - olgu selleks misiganes variatsioon Nigeeria kirjadest - on endiselt nii levinud ja üritavad kasutada ära inimeste naiivsust kui ka teadmatust/rumalust ja väga tihti ka ahnust.

Tehnoloogia
Palju pettustest liigub tänasel päeval e-maili teel ja kuigi rämpspostifiltrid tasapisi muutuvad ilmselt paremaks (ja mõnikord ka liiga arukaks arvates, et rämps on ka päriskiri) siis eeldaks, et areng võiks olla palju kiirem ja efektiivsem. Näiteks võiks olla rämpspostituvastusel ju ka näiteks sotsiaalne element - et kui mingi ports kasutajatest on juba tuvastanud mingi tüüpsisuga kirja kui rämpsposti siis võiksid rämpspostifiltrid selliseid kirju juba automaatselt tuvastada kui rämpskirju. Selles suhtes tunduvad rämpskirjasaatjad üpris laisad, sest paljud kirjad on üle 99% ulatuses identsed.

Koolitus
Pettuste puhul on inimelement kogu võrrandid kõige kriitilisem koht ja siin on kasu ikka ja ainult teadlikkusest. Nii nagu me ei või autot juhtida ilma vastavaid koolitusi läbimata, ei tohiks me seda lubada ka arvutite "juhtimisel". Selline koolitus peaks olema isikustatud ja seda peaks mingi perioodi tagant uuendama. Kõik tehnilised võimalused on selleks olemas. Väga keeruliselt ja piiravalt seda rakendada muidugi ei tohiks, kuid selgelt peaks inimesi koolitama nii erinevates kooliastmetes kui ka täiendavalt täiskasvanueas. Juhiloa analoogiale alternatiivina näiteks tervisekontrollina. Antud juhul siis IT-tervisekontrollina - nt testid mis näitavad kas on võimekus pettusi läbi näha, aru saada tüüpskeemidest jne.


Reeglid
Reeglid pettuste läbi nägemiseks ei ole IT-maailmale eksklusiivsed ja siin peaks inimene omama üleüldist kriitikameelt, mida ka siis eelpooltoodud koolitus peaks arendama, kuid mõjuda võivad ka sotsiaalsed kampaaniad ja võib-olla ka mõjusad reklaamid, mis rõhutavad, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Tehnoloogiasse puutuvalt oleks võimalik ilmselt ka realiseerida piiranguid kasutajale, kes pole läbinud nt vastavaid koolitusi ja seega nt administraatoriõigusi arvutis nt omada ei saakski, aga see on tõenäoliselt liiga piirav ja agressiivne.

Raamatu "The Lean Startup" arvustus

"The Lean Startup" on Eric Ries'i raamat ettevõtlikele inimestele ja ettevõtetele endile. Raamatus avab autor oma (ja teiste) kogemuste alusel salemõtlemisel (lean, e.k. ka timmitud või kulusäästlik mõtlemine/tootmine) baseeruva lähenemise iduettevõtetele nii eraldiseisva organisatsioonina kui ka olemasoleva (suure) ettevõtte osana.

Paljus põhineb autori kirjutatu tema isiklikul kogemusel ettevõttes IMVU, mis on 3D avataridel põhinev kiirsuhtlusplatvorm, mis tegi oma algusaegadel läbi mitmeid suuri muutusi ja ka mitmeid vigu.

 Raamat koosneb kolmest osast - Vision (oma visiooni), Steer (juhi) ja Accelerate (kiirenda).

Visiooni omamine on igal juhul tähtis ja nõuab mõnd hüpoteesi, millel antud hetkes ei ole tõendust (autor kirjeldab seda väljendiga leap of faith). Tihti aga tehakse sellistesse hüpoteesidesse liiga kaua uskumisega ettevõttele tihti pöördumatult kahju. Autor leiab, et selle vältimiseks tuleks kasutada kõigi hüpoteeside teadusliku meetodi alusel testimist. Vaid siis on võimalik kindlaks teha kas hüpotees peab paika või tuleb teha pööre (pivot). Testimiseks sobib alguses hästi minimaalne töötav toode (minimum viable product), mis on tuntud agiilsetest metoodikatest. Tähtis on saada otse kliendilt infot ja seda võimalikult tihti ning süstemaatiliselt teaduslikule meetodile tuginedes.

Ka toob autor välja, et tihti kasutatakse edevusmõõdikuid (vanity metrics), mis justkui kinnitavad, et tehakse head tööd, kuid reeglina peidavad tegelikku pilti. Näiteks on üldine ajas kasvav kasutajatearv edevusmõõdik, samas näiteks kohortanalüüsi tuuakse näitena kuidas luua põhjus-tagajärg seoseid ettevõtte tehtud muudatuste ja kliendi käitumise muutuste vahel.

Tagasiside ahela mudelina kasutab autor Build-Measure-Learn (ehita-mõõda-õpi) tsüklit, mille puhul ta ise toob välja sarnasuse OODA (Observe-Orient-Decide-Act) tsükliga, kuid omab sarnasusi ka Toyota PDCA (Plan-Do-Check-Act) tsükliga, mida olen ka oma töös kasutanud hüpoteeside testimisel.

Kiirendamise osas tuuakse välja kuidas teatud tasemele jõudnuna täiendavat kasvu tuua ja kuidas ettevõttena kasvada - nt kuidas inkrementaalselt ettevõttes üles ehitada nt uute töötajate sisse-elamis-/koolitamisprotsesse. Samuti kuidas valida sobiv kasvumootor (kleepuv (sticky), viraalne (viral) või makstud (paid)) ja reeglina keskenduda ühele neist ning vajadusel teha pööre.

Pikas perspektiivis nii iduettevõtete kui ka (suurte) ettevõtete puhul tuleb kontrollida nii jätkusuutlikku innovatsiooni (sustainable innovation), mis on väikesed olemaoleva keskkonna muutmised paremaks (võrreldav Toyotas kasutatava mõistega kaizen - väike parendus) kui ka luua uut raputavat innovatsiooni (disruptive innovation), mis on võrreldav Toyota terminiga kaikaku - mis tähistab radikaalset muutust, mille näideteks on nt Lexus ja Prius).

Olen ise Toyota tootmissüsteemi viimastel aastatel palju uurinud ja paljud antud raamatus salemõtlemise ja otseselt Toyota kohta käiv oli mulle seega juba tuttav ning just see eelnev teadmine kutsus ka antud raamatut uurima. Võimalik, et Toyota tootmissüsteemi tundmine kergendas lugemist, kuid kuna näited on paljuski IT-valdkonnast siis äratundmisrõõmu peaks jaguma IT-inimestele piisavalt ja võib tekitada täiendavat huvi salemõtlemise ja eelkõige selle algete vastu.

Seega võiks see raamat sobida nii eelnevalt Toyota tootmissüsteemi põhimõtetega kokku puutunud inimesele kui ka IT-valdkonnas ennast täiendavale inimesele ning igal juhul peaks olema hea lugemismaterjal igale ettevõtlikule inimesele, kes ennast ja enda oskusi paremini ja eelkõige süsteemsemalt rakendada tahab.

Teema 13 - Tobii - tugitehnoloogia ja enamatki

Tobii on pea kaks aastakümmet tegutsenud Rootsi ettevõte, mis tegeleb pilgujälgimisseadmete (eye tracking) arendamise ja tootmisega.

Ettevõttel tundub olevat kolm põhilist arendussuunda:
- teadustöö, et uurida mis inimeste tähelepanu püüab ja selle info põhjal analüüside tegemine, et mis meie käitumist, otsuste tegemist ja emotsioone mõjutab;
- käed-vaba arvutite jms seadmete kasutamine isikutele, kes ei saa või ei soovi oma käsi (või muid kehaosi sisendseadmena kasutad)
- uued kasutajakogemused ja kasutajaliideste inimlikustamine, mille eesmärk on kasutada pilgujälgimisseadmeid lisasisendseadmetena ja seeläbi parendada ja muuta kasutajakogemust (näiteks arvutimänge mängides)

Üks nii mänguritele suunatud kui ka (osaliselt) tugitehnoloogiana töötav seade on Tobii Eye Tracker 4C, mis jäi silma mõistliku hinnaga (169€), mis kasutab pilgujälgimist eelkõige kursori liigutamise abi- või täiendava vahendina ja hiire/klaviatuuri vms kasutamine on endiselt vajalik.

Enam on tugitehnoloogiale keskendunud Dynavox seeria. Sellest seeriast on üks odavamatest seadetest PCEye Plus (baashind 1599€), mis suudab juba täielikult hiire ja klaviatuuri kasutamise asendada ja on ühitatav ka lülititega.

Allikad:
https://www.tobii.com/group/about/this-is-eye-tracking/
https://gaming.tobii.com/games/
https://imotions.com/blog/eye-tracker-prices/
https://gaming.tobii.com/tobii-eye-tracker-4c/
https://www.tobiidynavox.com/products/devices/

Teema 12 - positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

TTÜ õppeinfosüsteem - üpris negatiivne näide
TTÜ ÕIS saab ilmselt igapäevaselt kriitikat ja seda vähemalt osalt ka põhjendatult. Olles ise kolmandat korda TTÜs siis olen antud õppeinfosüsteemiga pikalt kokku puutunud ja tegelikult ammu ka kiiksudega ära harjunud.

Õpitavus - ÕIS ei ole keeruline õppida, aga teatud asjade leidmine on vähemalt esialgu omajagu aeganõudev. Näiteks, et erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi taotlemiseks tuleb minna Dokumendid - Avaldused alajaotusse, ei tundunud alguses kuidagi intuitiivne.

Tõhusus - Kui tegevused/asukohad on juba selged siis tegelikult probleeme nende kordamisega üldiselt ei ole.

Meeldejäävus - Sõltumata kohati ebaloogilisest ülesehitusest on ka mõne aja möödumisel lihtne tegevusi korrata.

Vead/veakindlus - Ei mäleta, et oleksin suutnud midagi kardinaalselt ära vussida või et süsteem oleks kokku jooksnud või muul viisil mitteootuspäraselt käitunud.

Rahulolu - Keeruline on selgelt positiivselt hinnata, sest teatud asjad on ebaloogilised, mõned asjad on pea täielikult realiseerimata - nt otsing on täiesti puudulik. Näiteks otsida aineid, mis oleks täielikult e-õppes polegi praeguses ÕIS-is võimalik (küll töötab vana ÕIS-i vastav otsing endiselt hästi). Samuti ei saa hoida lihtsalt viisil mitut vahelehte aktiivsena ning teatud info leidmiseks (nt õppeainete kohta) tuleb teha palju liigutusi. Samuti on veider, et mobiiliversioonis on osa funktsionaalsust puudu.

Metal-Archives.com - üpris positiivne näide

https://www.metal-archives.com
Metal-Archives on wiki-tüüpi veebileht, mis on pühendatud metal-muusikale ning üritab kaardistada kogu maailma metalbände.

Õpitavus - Veebileht on lihtne, otsing on piisavalt lihtne, kuid vajadusel piisavalt detailne. Lisaks on vasaskul menüüs paar kiirviidet tähestikulises, žanri ja riigi põhjal. Bändivaade on kompaktne ja seal on lihtne liikuda.

Tõhusus - Kõik vajaliku leiab kiiresti üles. Info on kompaktselt esitatud ja bändilt bändiliikmele ja sealt bändiliikme teistele bändidele liikumine on lihtne ja loogiline.

Meeldejäävus - Kuna veebileht on paljuski intuitiivne siis on ka mõne aja möödumisel lihtne lehel tegevusi teha.

Vead - Ei mäleta, et kasutamisel oleks veateateid vms kohanud. Kuna veebileht tegutseb vabatahtlike toel siis on vist ette tulnud, et leht on vist mõnikord lühikest aega maas olnud.

Rahulolu - Mõnele võib leht tunduda võib-olla üpris primitiivne ja lihtne, kuid minu arust täidab täielikult enda seatud eesmärki.

Teema 11 - kosemudeli ja GaaS näide

Kosemudel pangandussüsteemi näitel

 Try QA artiklis tuuakse näide kosemudelist poolhüpoteetilise 90ndate alguses pangandussüsteemi arendamise näitel.

Välja on toodud järgnevad etapid - nõuete kogumine ja analüüs; süsteemi disain; arendus; testimine; rakendamine ja hooldus.

Kosemudel sobib tugevalt reguleeritud valdkondadesse, kus on selge, mida klient soovib või arendus keskendub aastakümnete jooksul paika loksunud protsesside digitaliseerimisele - s.t. et see mudel töötab hästi näiteks panganduses kui ka näiteks riigikaitses/sõjavaldkonnas jms.

Kosemudeli puuduseks on aeglus ja ressursimahukus, samuti on mudel väga jäik ja muutusi teha projekti keskel keeruline.

Niipea kui projekt on selges turumajanduslikus konkurentsis teiste sarnast (suuremat) tarkvara/toodet arendavate ettevõtetega muutub kosemudel ebamõistlikuks, sest teisi mudeleid kasutavad ettevõtted on efektiivsemad ja kiiremad ja tihti võivad jõuda seetõttu turule kiiremini.

Samas kui küsimus ei ole konkureerimises ja rahas, nt kui süsteemi luuakse inimeste elude päästmiseks või kui süsteemi eesmärk on ohutus ja süsteemi rike võib elud ohtu seada ja selle eest vastutab süsteemi looja - muutub kosemudel oma jäikuses sobivaks.


Allikas:
http://tryqa.com/what-is-waterfall-model-advantages-disadvantages-and-when-to-use-it/



Geforce Now kui Gaming-as-a-Service ärimudeli näide

Geforce Now on Nvidia pilveteenus mänguritele, kelle isiklik arvuti uuemaid mänge kas üldse ei suuda või suudab ainult madalatel seadetel mängida, kuid tahaksid kogeda tippkvaliteeti uut arvutit soetamata. Selleks saab kasutaja kasutada Nvidia serveripargi virtuaalarvutit, kuhu ta saab enda mängu sessiooni ajaks paigaldada.

Erinevalt teistest pakkujatest võimaldab Geforce Now mängida juba muudel platvormidel (nt Steam, Origin, Epic Games) soetatud mänge. See on aga paljudes mängukompaniides tekitanud peale Geforce Now tasuliseks muutumist oma mängude teenusest eemaldamise.

Kasutajana (ise ka kasutan) on see just selline mudel, mis mulle sobib. Mängude arendajatele ja kirjastajatele võib see samas näida mingis osas kontrolli kaotamisena, sest Geforce Now on kasutatav nii PC-l, Mac'il kui ka Androidis ja nt mängude portimise mõtte nutiseadmetele kaotab selline lahendus osaliselt ära, see aga on ju lisatuluallikas.

Loodetavasti siiski Nvidia suudab sellist mudelit ka mängude loojatele uuesti söödavaks teha, kasvõi mingi osa kuumaksust neile maksmisega (hetkel Nvidia ei küsi teenustasu mängude kirjastajatelt nende mängude teenuses "näitamise" eest, kuigi nt igasugused Google Play, Apple Store, Steam'i ja muud vahendusplatvormide loojad seda vist teevad).

Allikas:
https://en.wikipedia.org/wiki/GeForce_Now

Teema 10 - Eric S. Raymondi Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) arvustus

Eric S. Raymondi "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) on kokkuvõtlik ja ülevaatlik häkkeriks olemisest ja häkkeriks saamise nõuetest.

Raymondi kirjatükk jaguneb suures laastus kolmeks - suhtumine, oskused ja staatus.

Suhtumise osa käsitleb viit punkti, mis iga häkkerit peaks iseloomustama, mis käsitlevad vabadusideaali, nüri ja topelttöö tegemise vältimist ja viimase viiendana märkust, et suhtumine ei asenda kompetenstsi, mille alusel võiks ka kolmeks jagamise järjekorra ära muuta - ehk siis oskused peaks olema häkkeril põhifookuses, suhtumine peaks sellele järgnema ning kui eelmised kaks on täidetud siis staatus peaks tulenema "iseenesest". Võimalik, et suhtumise kirjatüki esimesse ossa seadmine on taotluslik - keegi ei taha esimese asjana kuulda, et tuleb teha palju tööd ja õppida-õppida-õppida.

Teine osa käsitleb oskusi, mis käsitleb nelja punkti - programmeerimise õppimist, avatud lähtekoodiga Unixi "näppimist", veebi ja HTML'i kasutamist ning inglise keele oskust. Kirjatükist nähtub, et aja jooksul on tehtud ka revideerimisi. Programmeerimise osas olen oma kogemuse põhjal nõus - Python esimeseks keeleks on sobilik valik, C/C++ enda kogemuse põhjal esimeseks keeleks on rasked (kuigi isiklikust kogemusest lähtudes oli C++ õppimine C-ga võrreldes mulle isiklikult palju loogilisem - ju oli objekt-orienteeritult mõtlemine mulle lihtsam). Hiljema mainitakse ka Visual Basicut, mille osas tuleb ka nõus olla - olles ise VBA-d  õppinud ja kasutanud siis kogemus viitab sellele, et VB kasutusvaldkond on väga tugevalt piiratud ja võrreldes näiteks Pythoniga ei tohiks küsimustki tekkida kumb valida. Kuigi lõpuks ei tule ühegi keele oskus kahjuks.

Teisest osast võiks veel välja tuua inglise keele oskuse. Inglise keel on paratamatult tänapäeva lingua franca - seda keelt on lihtsalt vaja osata ja osata hästi. Samas iga keele oskus mistahes tasemele aitab loogika ja seoste loomisele kaasa ja õpetab ning lihtsustab ka kindlasti täiendavate programmeerimiskeelte õppele kaasa. Samas on inglise keel ka keerukas ja tegelikult oleks huvitav näha mingisuguse esperantolaadse keele esiletulekut, mida näiteks võiks ka tehisintelligents vallata ja kus näiteks igasugused erandid ja vastuolud, mitmetähenduslikkused jms võiks olla minimeeritud.

Kolmas osa rõhutab avatud lähtekoodiga tarkvara loomist ja avaldamist, selle testimist ja silumist kui ka häkkerikultuuri järjepidevuse tagamise tähtsust. Kõik see tagab reeglina ka selgelt häkkeristaatuse väljakujunemise.

Täiendavalt on mõned märkused nohikute, vaba tarkvara ja stiilipunktide osas. Stiilipunktide osas on paralleel ilmselt pea kõikide tipptegijatega kõige tugevam - need kehtivad pea kõigis valdkondades vastavate valdkondade tipptegijate osas - olgu selleks edukad ärimagnaadid, tippkirurgid või muud kõrgpädevused.

Ainukese mõru tõrvatilga kogu kirjatükis jätsid mõned minu jaoks liiga teravad vastused KKK-sektsioonis. Ma mõnevõrra mõistan nende vastuste tagatausta (ilmselt on selliseid küsimusi küsitud korduvalt kuni tüdimuseni ja see on tekitanud kirjatüki autoris pehmelt öeldes allergia, samas rõhutab see IT-inimeste stereotüüpi, kes justkui on tõrksad ja kehva suhtlusoskusega).

Üleüldiselt jättis kirjatükk väga hea mulje, aga töötab pigem võrdlusena - ehk siis olemasolev häkker või sel teel olev isik tunneb selles kirjatükis ennast ära. Tühja koha pealt uitmõttena (tihti ilmselt mõne tööpakkumise palganumbrit nähes) ringiguugeldades antud kirjatükile sattudes märksõnade "how to become a hacker" ilmselt erilist kasu selles pole. Ehk siis kes sellel teel juba ei ole, sellele see artikkel erilist kasu ei too, sest iseseisev töö ja mõtlemine on tegelikult tegemata jäetud.