Eric S. Raymondi "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) on kokkuvõtlik ja ülevaatlik häkkeriks olemisest ja häkkeriks saamise nõuetest.
Raymondi kirjatükk jaguneb suures laastus kolmeks - suhtumine, oskused ja staatus.
Suhtumise osa käsitleb viit punkti, mis iga häkkerit peaks iseloomustama, mis käsitlevad vabadusideaali, nüri ja topelttöö tegemise vältimist ja viimase viiendana märkust, et suhtumine ei asenda kompetenstsi, mille alusel võiks ka kolmeks jagamise järjekorra ära muuta - ehk siis oskused peaks olema häkkeril põhifookuses, suhtumine peaks sellele järgnema ning kui eelmised kaks on täidetud siis staatus peaks tulenema "iseenesest". Võimalik, et suhtumise kirjatüki esimesse ossa seadmine on taotluslik - keegi ei taha esimese asjana kuulda, et tuleb teha palju tööd ja õppida-õppida-õppida.
Teine osa käsitleb oskusi, mis käsitleb nelja punkti - programmeerimise õppimist, avatud lähtekoodiga Unixi "näppimist", veebi ja HTML'i kasutamist ning inglise keele oskust. Kirjatükist nähtub, et aja jooksul on tehtud ka revideerimisi. Programmeerimise osas olen oma kogemuse põhjal nõus - Python esimeseks keeleks on sobilik valik, C/C++ enda kogemuse põhjal esimeseks keeleks on rasked (kuigi isiklikust kogemusest lähtudes oli C++ õppimine C-ga võrreldes mulle isiklikult palju loogilisem - ju oli objekt-orienteeritult mõtlemine mulle lihtsam). Hiljema mainitakse ka Visual Basicut, mille osas tuleb ka nõus olla - olles ise VBA-d õppinud ja kasutanud siis kogemus viitab sellele, et VB kasutusvaldkond on väga tugevalt piiratud ja võrreldes näiteks Pythoniga ei tohiks küsimustki tekkida kumb valida. Kuigi lõpuks ei tule ühegi keele oskus kahjuks.
Teisest osast võiks veel välja tuua inglise keele oskuse. Inglise keel on paratamatult tänapäeva lingua franca - seda keelt on lihtsalt vaja osata ja osata hästi. Samas iga keele oskus mistahes tasemele aitab loogika ja seoste loomisele kaasa ja õpetab ning lihtsustab ka kindlasti täiendavate programmeerimiskeelte õppele kaasa. Samas on inglise keel ka keerukas ja tegelikult oleks huvitav näha mingisuguse esperantolaadse keele esiletulekut, mida näiteks võiks ka tehisintelligents vallata ja kus näiteks igasugused erandid ja vastuolud, mitmetähenduslikkused jms võiks olla minimeeritud.
Kolmas osa rõhutab avatud lähtekoodiga tarkvara loomist ja avaldamist, selle testimist ja silumist kui ka häkkerikultuuri järjepidevuse tagamise tähtsust. Kõik see tagab reeglina ka selgelt häkkeristaatuse väljakujunemise.
Täiendavalt on mõned märkused nohikute, vaba tarkvara ja stiilipunktide osas. Stiilipunktide osas on paralleel ilmselt pea kõikide tipptegijatega kõige tugevam - need kehtivad pea kõigis valdkondades vastavate valdkondade tipptegijate osas - olgu selleks edukad ärimagnaadid, tippkirurgid või muud kõrgpädevused.
Ainukese mõru tõrvatilga kogu kirjatükis jätsid mõned minu jaoks liiga teravad vastused KKK-sektsioonis. Ma mõnevõrra mõistan nende vastuste tagatausta (ilmselt on selliseid küsimusi küsitud korduvalt kuni tüdimuseni ja see on tekitanud kirjatüki autoris pehmelt öeldes allergia, samas rõhutab see IT-inimeste stereotüüpi, kes justkui on tõrksad ja kehva suhtlusoskusega).
Üleüldiselt jättis kirjatükk väga hea mulje, aga töötab pigem võrdlusena - ehk siis olemasolev häkker või sel teel olev isik tunneb selles kirjatükis ennast ära. Tühja koha pealt uitmõttena (tihti ilmselt mõne tööpakkumise palganumbrit nähes) ringiguugeldades antud kirjatükile sattudes märksõnade "how to become a hacker" ilmselt erilist kasu selles pole. Ehk siis kes sellel teel juba ei ole, sellele see artikkel erilist kasu ei too, sest iseseisev töö ja mõtlemine on tegelikult tegemata jäetud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar