Tobii on pea kaks aastakümmet tegutsenud Rootsi ettevõte, mis tegeleb pilgujälgimisseadmete (eye tracking) arendamise ja tootmisega.
Ettevõttel tundub olevat kolm põhilist arendussuunda:
- teadustöö, et uurida mis inimeste tähelepanu püüab ja selle info põhjal analüüside tegemine, et mis meie käitumist, otsuste tegemist ja emotsioone mõjutab;
- käed-vaba arvutite jms seadmete kasutamine isikutele, kes ei saa või ei soovi oma käsi (või muid kehaosi sisendseadmena kasutad)
- uued kasutajakogemused ja kasutajaliideste inimlikustamine, mille eesmärk on kasutada pilgujälgimisseadmeid lisasisendseadmetena ja seeläbi parendada ja muuta kasutajakogemust (näiteks arvutimänge mängides)
Üks nii mänguritele suunatud kui ka (osaliselt) tugitehnoloogiana töötav seade on Tobii Eye Tracker 4C, mis jäi silma mõistliku hinnaga (169€), mis kasutab pilgujälgimist eelkõige kursori liigutamise abi- või täiendava vahendina ja hiire/klaviatuuri vms kasutamine on endiselt vajalik.
Enam on tugitehnoloogiale keskendunud Dynavox seeria. Sellest seeriast on üks odavamatest seadetest PCEye Plus (baashind 1599€), mis suudab juba täielikult hiire ja klaviatuuri kasutamise asendada ja on ühitatav ka lülititega.
Allikad:
https://www.tobii.com/group/about/this-is-eye-tracking/
https://gaming.tobii.com/games/
https://imotions.com/blog/eye-tracker-prices/
https://gaming.tobii.com/tobii-eye-tracker-4c/
https://www.tobiidynavox.com/products/devices/
neljapäev, 30. aprill 2020
neljapäev, 23. aprill 2020
Teema 12 - positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis
TTÜ õppeinfosüsteem - üpris negatiivne näide
TTÜ ÕIS saab ilmselt igapäevaselt kriitikat ja seda vähemalt osalt ka põhjendatult. Olles ise kolmandat korda TTÜs siis olen antud õppeinfosüsteemiga pikalt kokku puutunud ja tegelikult ammu ka kiiksudega ära harjunud.
Õpitavus - ÕIS ei ole keeruline õppida, aga teatud asjade leidmine on vähemalt esialgu omajagu aeganõudev. Näiteks, et erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi taotlemiseks tuleb minna Dokumendid - Avaldused alajaotusse, ei tundunud alguses kuidagi intuitiivne.
Tõhusus - Kui tegevused/asukohad on juba selged siis tegelikult probleeme nende kordamisega üldiselt ei ole.
Meeldejäävus - Sõltumata kohati ebaloogilisest ülesehitusest on ka mõne aja möödumisel lihtne tegevusi korrata.
Vead/veakindlus - Ei mäleta, et oleksin suutnud midagi kardinaalselt ära vussida või et süsteem oleks kokku jooksnud või muul viisil mitteootuspäraselt käitunud.
Rahulolu - Keeruline on selgelt positiivselt hinnata, sest teatud asjad on ebaloogilised, mõned asjad on pea täielikult realiseerimata - nt otsing on täiesti puudulik. Näiteks otsida aineid, mis oleks täielikult e-õppes polegi praeguses ÕIS-is võimalik (küll töötab vana ÕIS-i vastav otsing endiselt hästi). Samuti ei saa hoida lihtsalt viisil mitut vahelehte aktiivsena ning teatud info leidmiseks (nt õppeainete kohta) tuleb teha palju liigutusi. Samuti on veider, et mobiiliversioonis on osa funktsionaalsust puudu.
Metal-Archives.com - üpris positiivne näide
https://www.metal-archives.com
Metal-Archives on wiki-tüüpi veebileht, mis on pühendatud metal-muusikale ning üritab kaardistada kogu maailma metalbände.
Õpitavus - Veebileht on lihtne, otsing on piisavalt lihtne, kuid vajadusel piisavalt detailne. Lisaks on vasaskul menüüs paar kiirviidet tähestikulises, žanri ja riigi põhjal. Bändivaade on kompaktne ja seal on lihtne liikuda.
Tõhusus - Kõik vajaliku leiab kiiresti üles. Info on kompaktselt esitatud ja bändilt bändiliikmele ja sealt bändiliikme teistele bändidele liikumine on lihtne ja loogiline.
Meeldejäävus - Kuna veebileht on paljuski intuitiivne siis on ka mõne aja möödumisel lihtne lehel tegevusi teha.
Vead - Ei mäleta, et kasutamisel oleks veateateid vms kohanud. Kuna veebileht tegutseb vabatahtlike toel siis on vist ette tulnud, et leht on vist mõnikord lühikest aega maas olnud.
Rahulolu - Mõnele võib leht tunduda võib-olla üpris primitiivne ja lihtne, kuid minu arust täidab täielikult enda seatud eesmärki.
TTÜ ÕIS saab ilmselt igapäevaselt kriitikat ja seda vähemalt osalt ka põhjendatult. Olles ise kolmandat korda TTÜs siis olen antud õppeinfosüsteemiga pikalt kokku puutunud ja tegelikult ammu ka kiiksudega ära harjunud.
Õpitavus - ÕIS ei ole keeruline õppida, aga teatud asjade leidmine on vähemalt esialgu omajagu aeganõudev. Näiteks, et erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi taotlemiseks tuleb minna Dokumendid - Avaldused alajaotusse, ei tundunud alguses kuidagi intuitiivne.
Tõhusus - Kui tegevused/asukohad on juba selged siis tegelikult probleeme nende kordamisega üldiselt ei ole.
Meeldejäävus - Sõltumata kohati ebaloogilisest ülesehitusest on ka mõne aja möödumisel lihtne tegevusi korrata.
Vead/veakindlus - Ei mäleta, et oleksin suutnud midagi kardinaalselt ära vussida või et süsteem oleks kokku jooksnud või muul viisil mitteootuspäraselt käitunud.
Rahulolu - Keeruline on selgelt positiivselt hinnata, sest teatud asjad on ebaloogilised, mõned asjad on pea täielikult realiseerimata - nt otsing on täiesti puudulik. Näiteks otsida aineid, mis oleks täielikult e-õppes polegi praeguses ÕIS-is võimalik (küll töötab vana ÕIS-i vastav otsing endiselt hästi). Samuti ei saa hoida lihtsalt viisil mitut vahelehte aktiivsena ning teatud info leidmiseks (nt õppeainete kohta) tuleb teha palju liigutusi. Samuti on veider, et mobiiliversioonis on osa funktsionaalsust puudu.
Metal-Archives.com - üpris positiivne näide
https://www.metal-archives.com
Metal-Archives on wiki-tüüpi veebileht, mis on pühendatud metal-muusikale ning üritab kaardistada kogu maailma metalbände.
Õpitavus - Veebileht on lihtne, otsing on piisavalt lihtne, kuid vajadusel piisavalt detailne. Lisaks on vasaskul menüüs paar kiirviidet tähestikulises, žanri ja riigi põhjal. Bändivaade on kompaktne ja seal on lihtne liikuda.
Tõhusus - Kõik vajaliku leiab kiiresti üles. Info on kompaktselt esitatud ja bändilt bändiliikmele ja sealt bändiliikme teistele bändidele liikumine on lihtne ja loogiline.
Meeldejäävus - Kuna veebileht on paljuski intuitiivne siis on ka mõne aja möödumisel lihtne lehel tegevusi teha.
Vead - Ei mäleta, et kasutamisel oleks veateateid vms kohanud. Kuna veebileht tegutseb vabatahtlike toel siis on vist ette tulnud, et leht on vist mõnikord lühikest aega maas olnud.
Rahulolu - Mõnele võib leht tunduda võib-olla üpris primitiivne ja lihtne, kuid minu arust täidab täielikult enda seatud eesmärki.
neljapäev, 16. aprill 2020
Teema 11 - kosemudeli ja GaaS näide
Kosemudel pangandussüsteemi näitel
Try QA artiklis tuuakse näide kosemudelist poolhüpoteetilise 90ndate alguses pangandussüsteemi arendamise näitel.
Välja on toodud järgnevad etapid - nõuete kogumine ja analüüs; süsteemi disain; arendus; testimine; rakendamine ja hooldus.
Kosemudel sobib tugevalt reguleeritud valdkondadesse, kus on selge, mida klient soovib või arendus keskendub aastakümnete jooksul paika loksunud protsesside digitaliseerimisele - s.t. et see mudel töötab hästi näiteks panganduses kui ka näiteks riigikaitses/sõjavaldkonnas jms.
Kosemudeli puuduseks on aeglus ja ressursimahukus, samuti on mudel väga jäik ja muutusi teha projekti keskel keeruline.
Niipea kui projekt on selges turumajanduslikus konkurentsis teiste sarnast (suuremat) tarkvara/toodet arendavate ettevõtetega muutub kosemudel ebamõistlikuks, sest teisi mudeleid kasutavad ettevõtted on efektiivsemad ja kiiremad ja tihti võivad jõuda seetõttu turule kiiremini.
Samas kui küsimus ei ole konkureerimises ja rahas, nt kui süsteemi luuakse inimeste elude päästmiseks või kui süsteemi eesmärk on ohutus ja süsteemi rike võib elud ohtu seada ja selle eest vastutab süsteemi looja - muutub kosemudel oma jäikuses sobivaks.
Allikas:
http://tryqa.com/what-is-waterfall-model-advantages-disadvantages-and-when-to-use-it/
Geforce Now kui Gaming-as-a-Service ärimudeli näide
Geforce Now on Nvidia pilveteenus mänguritele, kelle isiklik arvuti uuemaid mänge kas üldse ei suuda või suudab ainult madalatel seadetel mängida, kuid tahaksid kogeda tippkvaliteeti uut arvutit soetamata. Selleks saab kasutaja kasutada Nvidia serveripargi virtuaalarvutit, kuhu ta saab enda mängu sessiooni ajaks paigaldada.
Erinevalt teistest pakkujatest võimaldab Geforce Now mängida juba muudel platvormidel (nt Steam, Origin, Epic Games) soetatud mänge. See on aga paljudes mängukompaniides tekitanud peale Geforce Now tasuliseks muutumist oma mängude teenusest eemaldamise.
Kasutajana (ise ka kasutan) on see just selline mudel, mis mulle sobib. Mängude arendajatele ja kirjastajatele võib see samas näida mingis osas kontrolli kaotamisena, sest Geforce Now on kasutatav nii PC-l, Mac'il kui ka Androidis ja nt mängude portimise mõtte nutiseadmetele kaotab selline lahendus osaliselt ära, see aga on ju lisatuluallikas.
Loodetavasti siiski Nvidia suudab sellist mudelit ka mängude loojatele uuesti söödavaks teha, kasvõi mingi osa kuumaksust neile maksmisega (hetkel Nvidia ei küsi teenustasu mängude kirjastajatelt nende mängude teenuses "näitamise" eest, kuigi nt igasugused Google Play, Apple Store, Steam'i ja muud vahendusplatvormide loojad seda vist teevad).
Allikas:
https://en.wikipedia.org/wiki/GeForce_Now
Try QA artiklis tuuakse näide kosemudelist poolhüpoteetilise 90ndate alguses pangandussüsteemi arendamise näitel.
Välja on toodud järgnevad etapid - nõuete kogumine ja analüüs; süsteemi disain; arendus; testimine; rakendamine ja hooldus.
Kosemudel sobib tugevalt reguleeritud valdkondadesse, kus on selge, mida klient soovib või arendus keskendub aastakümnete jooksul paika loksunud protsesside digitaliseerimisele - s.t. et see mudel töötab hästi näiteks panganduses kui ka näiteks riigikaitses/sõjavaldkonnas jms.
Kosemudeli puuduseks on aeglus ja ressursimahukus, samuti on mudel väga jäik ja muutusi teha projekti keskel keeruline.
Niipea kui projekt on selges turumajanduslikus konkurentsis teiste sarnast (suuremat) tarkvara/toodet arendavate ettevõtetega muutub kosemudel ebamõistlikuks, sest teisi mudeleid kasutavad ettevõtted on efektiivsemad ja kiiremad ja tihti võivad jõuda seetõttu turule kiiremini.
Samas kui küsimus ei ole konkureerimises ja rahas, nt kui süsteemi luuakse inimeste elude päästmiseks või kui süsteemi eesmärk on ohutus ja süsteemi rike võib elud ohtu seada ja selle eest vastutab süsteemi looja - muutub kosemudel oma jäikuses sobivaks.
Allikas:
http://tryqa.com/what-is-waterfall-model-advantages-disadvantages-and-when-to-use-it/
Geforce Now kui Gaming-as-a-Service ärimudeli näide
Geforce Now on Nvidia pilveteenus mänguritele, kelle isiklik arvuti uuemaid mänge kas üldse ei suuda või suudab ainult madalatel seadetel mängida, kuid tahaksid kogeda tippkvaliteeti uut arvutit soetamata. Selleks saab kasutaja kasutada Nvidia serveripargi virtuaalarvutit, kuhu ta saab enda mängu sessiooni ajaks paigaldada.
Erinevalt teistest pakkujatest võimaldab Geforce Now mängida juba muudel platvormidel (nt Steam, Origin, Epic Games) soetatud mänge. See on aga paljudes mängukompaniides tekitanud peale Geforce Now tasuliseks muutumist oma mängude teenusest eemaldamise.
Kasutajana (ise ka kasutan) on see just selline mudel, mis mulle sobib. Mängude arendajatele ja kirjastajatele võib see samas näida mingis osas kontrolli kaotamisena, sest Geforce Now on kasutatav nii PC-l, Mac'il kui ka Androidis ja nt mängude portimise mõtte nutiseadmetele kaotab selline lahendus osaliselt ära, see aga on ju lisatuluallikas.
Loodetavasti siiski Nvidia suudab sellist mudelit ka mängude loojatele uuesti söödavaks teha, kasvõi mingi osa kuumaksust neile maksmisega (hetkel Nvidia ei küsi teenustasu mängude kirjastajatelt nende mängude teenuses "näitamise" eest, kuigi nt igasugused Google Play, Apple Store, Steam'i ja muud vahendusplatvormide loojad seda vist teevad).
Allikas:
https://en.wikipedia.org/wiki/GeForce_Now
neljapäev, 9. aprill 2020
Teema 10 - Eric S. Raymondi Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) arvustus
Eric S. Raymondi "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) on kokkuvõtlik ja ülevaatlik häkkeriks olemisest ja häkkeriks saamise nõuetest.
Raymondi kirjatükk jaguneb suures laastus kolmeks - suhtumine, oskused ja staatus.
Suhtumise osa käsitleb viit punkti, mis iga häkkerit peaks iseloomustama, mis käsitlevad vabadusideaali, nüri ja topelttöö tegemise vältimist ja viimase viiendana märkust, et suhtumine ei asenda kompetenstsi, mille alusel võiks ka kolmeks jagamise järjekorra ära muuta - ehk siis oskused peaks olema häkkeril põhifookuses, suhtumine peaks sellele järgnema ning kui eelmised kaks on täidetud siis staatus peaks tulenema "iseenesest". Võimalik, et suhtumise kirjatüki esimesse ossa seadmine on taotluslik - keegi ei taha esimese asjana kuulda, et tuleb teha palju tööd ja õppida-õppida-õppida.
Teine osa käsitleb oskusi, mis käsitleb nelja punkti - programmeerimise õppimist, avatud lähtekoodiga Unixi "näppimist", veebi ja HTML'i kasutamist ning inglise keele oskust. Kirjatükist nähtub, et aja jooksul on tehtud ka revideerimisi. Programmeerimise osas olen oma kogemuse põhjal nõus - Python esimeseks keeleks on sobilik valik, C/C++ enda kogemuse põhjal esimeseks keeleks on rasked (kuigi isiklikust kogemusest lähtudes oli C++ õppimine C-ga võrreldes mulle isiklikult palju loogilisem - ju oli objekt-orienteeritult mõtlemine mulle lihtsam). Hiljema mainitakse ka Visual Basicut, mille osas tuleb ka nõus olla - olles ise VBA-d õppinud ja kasutanud siis kogemus viitab sellele, et VB kasutusvaldkond on väga tugevalt piiratud ja võrreldes näiteks Pythoniga ei tohiks küsimustki tekkida kumb valida. Kuigi lõpuks ei tule ühegi keele oskus kahjuks.
Teisest osast võiks veel välja tuua inglise keele oskuse. Inglise keel on paratamatult tänapäeva lingua franca - seda keelt on lihtsalt vaja osata ja osata hästi. Samas iga keele oskus mistahes tasemele aitab loogika ja seoste loomisele kaasa ja õpetab ning lihtsustab ka kindlasti täiendavate programmeerimiskeelte õppele kaasa. Samas on inglise keel ka keerukas ja tegelikult oleks huvitav näha mingisuguse esperantolaadse keele esiletulekut, mida näiteks võiks ka tehisintelligents vallata ja kus näiteks igasugused erandid ja vastuolud, mitmetähenduslikkused jms võiks olla minimeeritud.
Kolmas osa rõhutab avatud lähtekoodiga tarkvara loomist ja avaldamist, selle testimist ja silumist kui ka häkkerikultuuri järjepidevuse tagamise tähtsust. Kõik see tagab reeglina ka selgelt häkkeristaatuse väljakujunemise.
Täiendavalt on mõned märkused nohikute, vaba tarkvara ja stiilipunktide osas. Stiilipunktide osas on paralleel ilmselt pea kõikide tipptegijatega kõige tugevam - need kehtivad pea kõigis valdkondades vastavate valdkondade tipptegijate osas - olgu selleks edukad ärimagnaadid, tippkirurgid või muud kõrgpädevused.
Ainukese mõru tõrvatilga kogu kirjatükis jätsid mõned minu jaoks liiga teravad vastused KKK-sektsioonis. Ma mõnevõrra mõistan nende vastuste tagatausta (ilmselt on selliseid küsimusi küsitud korduvalt kuni tüdimuseni ja see on tekitanud kirjatüki autoris pehmelt öeldes allergia, samas rõhutab see IT-inimeste stereotüüpi, kes justkui on tõrksad ja kehva suhtlusoskusega).
Üleüldiselt jättis kirjatükk väga hea mulje, aga töötab pigem võrdlusena - ehk siis olemasolev häkker või sel teel olev isik tunneb selles kirjatükis ennast ära. Tühja koha pealt uitmõttena (tihti ilmselt mõne tööpakkumise palganumbrit nähes) ringiguugeldades antud kirjatükile sattudes märksõnade "how to become a hacker" ilmselt erilist kasu selles pole. Ehk siis kes sellel teel juba ei ole, sellele see artikkel erilist kasu ei too, sest iseseisev töö ja mõtlemine on tegelikult tegemata jäetud.
Raymondi kirjatükk jaguneb suures laastus kolmeks - suhtumine, oskused ja staatus.
Suhtumise osa käsitleb viit punkti, mis iga häkkerit peaks iseloomustama, mis käsitlevad vabadusideaali, nüri ja topelttöö tegemise vältimist ja viimase viiendana märkust, et suhtumine ei asenda kompetenstsi, mille alusel võiks ka kolmeks jagamise järjekorra ära muuta - ehk siis oskused peaks olema häkkeril põhifookuses, suhtumine peaks sellele järgnema ning kui eelmised kaks on täidetud siis staatus peaks tulenema "iseenesest". Võimalik, et suhtumise kirjatüki esimesse ossa seadmine on taotluslik - keegi ei taha esimese asjana kuulda, et tuleb teha palju tööd ja õppida-õppida-õppida.
Teine osa käsitleb oskusi, mis käsitleb nelja punkti - programmeerimise õppimist, avatud lähtekoodiga Unixi "näppimist", veebi ja HTML'i kasutamist ning inglise keele oskust. Kirjatükist nähtub, et aja jooksul on tehtud ka revideerimisi. Programmeerimise osas olen oma kogemuse põhjal nõus - Python esimeseks keeleks on sobilik valik, C/C++ enda kogemuse põhjal esimeseks keeleks on rasked (kuigi isiklikust kogemusest lähtudes oli C++ õppimine C-ga võrreldes mulle isiklikult palju loogilisem - ju oli objekt-orienteeritult mõtlemine mulle lihtsam). Hiljema mainitakse ka Visual Basicut, mille osas tuleb ka nõus olla - olles ise VBA-d õppinud ja kasutanud siis kogemus viitab sellele, et VB kasutusvaldkond on väga tugevalt piiratud ja võrreldes näiteks Pythoniga ei tohiks küsimustki tekkida kumb valida. Kuigi lõpuks ei tule ühegi keele oskus kahjuks.
Teisest osast võiks veel välja tuua inglise keele oskuse. Inglise keel on paratamatult tänapäeva lingua franca - seda keelt on lihtsalt vaja osata ja osata hästi. Samas iga keele oskus mistahes tasemele aitab loogika ja seoste loomisele kaasa ja õpetab ning lihtsustab ka kindlasti täiendavate programmeerimiskeelte õppele kaasa. Samas on inglise keel ka keerukas ja tegelikult oleks huvitav näha mingisuguse esperantolaadse keele esiletulekut, mida näiteks võiks ka tehisintelligents vallata ja kus näiteks igasugused erandid ja vastuolud, mitmetähenduslikkused jms võiks olla minimeeritud.
Kolmas osa rõhutab avatud lähtekoodiga tarkvara loomist ja avaldamist, selle testimist ja silumist kui ka häkkerikultuuri järjepidevuse tagamise tähtsust. Kõik see tagab reeglina ka selgelt häkkeristaatuse väljakujunemise.
Täiendavalt on mõned märkused nohikute, vaba tarkvara ja stiilipunktide osas. Stiilipunktide osas on paralleel ilmselt pea kõikide tipptegijatega kõige tugevam - need kehtivad pea kõigis valdkondades vastavate valdkondade tipptegijate osas - olgu selleks edukad ärimagnaadid, tippkirurgid või muud kõrgpädevused.
Ainukese mõru tõrvatilga kogu kirjatükis jätsid mõned minu jaoks liiga teravad vastused KKK-sektsioonis. Ma mõnevõrra mõistan nende vastuste tagatausta (ilmselt on selliseid küsimusi küsitud korduvalt kuni tüdimuseni ja see on tekitanud kirjatüki autoris pehmelt öeldes allergia, samas rõhutab see IT-inimeste stereotüüpi, kes justkui on tõrksad ja kehva suhtlusoskusega).
Üleüldiselt jättis kirjatükk väga hea mulje, aga töötab pigem võrdlusena - ehk siis olemasolev häkker või sel teel olev isik tunneb selles kirjatükis ennast ära. Tühja koha pealt uitmõttena (tihti ilmselt mõne tööpakkumise palganumbrit nähes) ringiguugeldades antud kirjatükile sattudes märksõnade "how to become a hacker" ilmselt erilist kasu selles pole. Ehk siis kes sellel teel juba ei ole, sellele see artikkel erilist kasu ei too, sest iseseisev töö ja mõtlemine on tegelikult tegemata jäetud.
neljapäev, 2. aprill 2020
Teema 9 - kaks erineva juhitüübiga IT-juhti - Steve Jobs ja Jack Ma
Misiganes inimeste (või mille iganes muu) jagamine kindlatesse väikesearvulistesse gruppidesse on alati lihtsustus. Seega on ka antud juhul keeruline valida üheselt kas valitud IT-juhid on juhid, teavitajad/suhtlejad, treenerid/juhendajad, mentorid/õpetajad, arengumootorid või ülemused üpriski keeruline. Kuid üpris kindel on, et mõlemad valitud on tänu oma suurele tuntusele/edule olnud lisaks järgnevalt väljatoodud juhitüübile ka mentorid. Näiteks Mark Zuckerberg on nimetatud Steve Jobsi oma mentoriks.
Steve Jobs - arengumootor
Steve Jobs on/oli ilmselt üks värvikamaid isikuid IT-maailmas. Apple'ist on kõik kuulnud. Vähem teatakse ilmselt tema osalusest Lucasfilmi videoefektide osakonnas; Pixari asutamisest, mis lõi esimese 3D arvutiga animeeritud filmi Toy Story; või ka NeXTist, mille loodu oli aluseks Mac OS X-ile.
Inc.com-i artiklis Steve Jobsist ja Jeff Bezosest on välja toodud, et laialt levinud arvamus, et justkui Steve Jobs oleks olnud ilmeksimatu või poleks eksinud, on puhas jama. Endine Inteli tegevjuht Andy Grove ütleb "F-ing Steve always gets it right." Ja täiendab, et see ei tähenda, et Steve ei oleks eksinud, ta eksis pidevalt, aga inimesed ütlesid talle kui ta eksis ja läbi selle ning läbi põikpäisuse/visaduse oli ta oma ideedega edukas. See meenutab ka eelmistes teemades läbi käinud täiuslikkuse poole püüdlemist, mida Steve Jobs paistis ka edukalt praktiseerivat. Selleks on vaja järjepidevust, püsivust, ausust ja järelejätmatust eesmärkide seadmisel ja saavutamisel. Kui selles ollakse ka edukas siis on ilmselt garanteeritud ka mõningane türanni kuulsus, aga kindlasti ka paljude austus.
Allikad:
https://smallbusinessbc.ca/article/three-famous-billionaire-entrepreneurs-and-their-mentors/
https://www.inc.com/robert-glazer/jeff-bezos-steve-jobs-didnt-need-to-be-right-and-you-dont-either-heres-why.html
Jack Ma - treener/juhendaja
Jack Ma (Ma Yun) on Alibaba asutaja ja juht. Varakult õppis inglise keelt tehes turistidele tuure, on saanud bakalaureusekraadi inglise keeles ja pole elus kirjutanud ühtegi rida koodi. Aga sai varakult aru interneti potentsiaalist ja suutis ameerika sõprade abil hakata Hiina ettevõtetele looma kodulehti.
Jack Ma juhistiili on nimetatud sõnapaariga persuasive style - veenmisstiil. Ta leiab, et on tähtis veenda inimesi liikuma ühise eesmärgi suunas, sest "usalda mind"-stiilis veenmine ei tööta paljude inimeste puhul, aga ühise eesmärgi nimel on inimesi palju lihtsam ühendada. Nii nagu ka Jobs on ta sihikindel/järjekindel/visa, aga see on ühe väga eduka juhi puhul pea ilmvajalik. Samuti leiab ta, et värvata tuleb inimesi, kes on sinust (värbajast/juhist) tehnilistelt oskustelt peajagu üle, mis arvestades Alibaba edu näitab, et ta on oma meeskonda valinud õiged inimesed.
Allikad:
https://globaljournals.org/GJMBR_Volume15/8-The-Review-of-Alibabas-Operation.pdf
https://www.lifehack.org/articles/work/8-keys-success-from-jack-self-made-billionaire-and-ceo-alibaba.html
Tellimine:
Postitused (Atom)