Teema 7 - copyleft analüüs

Copyleft on nimetuses copyright paroodiana sündinud ja tarbijaid liialt kitsastesse piiridesse sundinud praktikate kontrrevolutsioon. Copyleft jaguneb laias laastus kaheks - tugevaks ja nõrgaks, kolmeks - väga tugevaks, tugevaks ja nõrgaks või ka neljaks - väga tugevaks (AGPL), tugevaks (GNU GPL), nõrgaks (GNU LGPL) ja puuduva copyleft'iga (Apache, MIT, X11, BSD) litsentsiks.

AGPL
Täispikalt GNU Affero General Public License on väga tugev vaba copyleft litsents ning täiendab GPL litsentsi üle võrgu tarkvara kasutamise osas, mille puhul GPL litsentsil puudus määratlus (GPL litsents ei käsitle üle võrgu tarkvara kasutamist jagamisena ja seega ei pea rakendama GPL litsentsi nõudeid ja jätta jagamata lähtekoodi).
Näiteks on selle litsentsi alusel loodud veebikeskkond automaatsete kõnetranskriptsioonide sirvimiseks.
http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/index
https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekktt/ekktt-projektid/eestikeelse-konetuvastuse-meetodite-uurimine-ja-arendamine

GPL
GNU General Public License on grupp copyleft litsentse, mis  tagavad lõppkasutajate õiguse kasutada, tudeerida, jagada ja muuta tarkvara. Aga kõik sellise litsentsiga tarkvara alusel loodu peab samuti kandma samu või ekvivalentseid litsentsitingimusi, mis võib olla arendajale üpris piirav, kuid kaitseb tasuta loodud tarkvara ärakasutamise eest. Tuntuim on GNU General Public License, version 2, mis loodi 1991 ja sai täiendust kolmanda versiooniga alles aastal 2007.
Näiteks on GPLv2+ litsentsiga Bloggeri vabavaraline konkurent Wordpress.


LGPL
Ka GPL litsentsi gruppi kuuluv GNU Lesser General Public License, kuid n-ö nõrk copyleft litsents, mis on kompromiss jäiga GPL ja lubavamate BSD ja MIT litsentside vahel. Põhiliselt kasutatakse erinevate teekide puhul. See lubab arendajatel kasutada LGPL litsentsiga teeke, aga ülejäänud osa oma tarkvarast saab arendaja litsentseerida kuidas soovib, mis annab selgelt arendajale vabamad käed ja lõppkasutaja saab LGPL litsentsiga osi muuta endiselt kuidas soovib.
Näiteks on LGPL litsentsiga olnud Mozilla Firefox, praeguseks küll analoogsel Mozilla Public License'il (MPL).

MIT / BSD jms
MIT ja BSD jt sarnased litsentsid on ka n-ö mitte-copyleft litsentsid, mida copyleft litsentside hulka ei loeta, kuid kuna on tugevalt mõjutanud nt LGPL litsentside sündi. Seda gruppi litsentse nimetatakse nn lubavateks litsentsideks, sest need ei garanteeri, et tarkvara jääb vabaks seeläbi andes arendajale vabavara seisukohast kõige vabamad käed. Näiteks võib tarkavara esimene versioon olla tasuta, aga järgmine võib muutuda tasuliseks. Kasutajale võib see muidugi äärmisel ebameeldiv olla.

Allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_General_Public_License
https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License
https://en.wikipedia.org/wiki/Permissive_software_license