Teema 8 - IT proff Eestis - eeldused, omadused ja oskused

Kuivõrd Eestis on IT-valdkond endiselt buumimas - ka eriolukorras ilmselt väga elujõuline - siis on endiselt IT-valdkonna spetsialiste puudu, kuid teatud tendentsid tunduvad olevat ka vaikselt nihkunud. Koolipingist küll värvatakse endiselt, aga haridust on ka tööandjad tõenäoliselt hakanud rohkem väärtustama ja samas on paljud IT-s töötavad indiviidid leidnud, et akadeemiline haridus tuleb ühel või teisel viisil kasuks.

Antud postituse autor on pisut atüüpiline näide IT juurde jõudnud inimesest. Hariduselt pigem mehaanikainsener - bakalaureusekraad mehhatroonikas ja magistrikraad tootearenduses ja tootmistehnikas. Iseenesest mehhatroonikas olid ka selgelt IT ja programmeerimisained ja esimesed tutvused programmeerimisega said just seal tehtud, aga järgnevad valikud hoidsid pigem mehaanika poolel.

Eeldused
Üks IT-ala inimene peaks ennast vähemalt mingil määral tundma ennast kodus matemaatikas. Antud valdkonna haridus sunnib seda vähemalt mõne kõrgema matemaatika aine läbimise näol vähemalt mingil tasemel kursis olema.
Kindlasti peab suus olema inglise keel ja iga täiendav keel, kasvõi väga elementaarsel tasemel suurendab seoste nägemise ja tekitamise oskust isegi kui õpitavat keelt päriselt rääkima ei õpita.
IT-alane kõrgharidus bakalaureuse astmes võiks kuuluda iga IT-profi minimaalsesse portfelli. Sellele võib eelneda ka läbi kutsehariduse saadud IT-alane haridus.

Omadused
Iga proff, ka IT-proff, peab tänases maailmas olema meeskonnamängija, aga selleks, et olla proff, peavad olema selgelt kõrgel tasemel ka individuaalsed oskused - oskus iseseisvalt töötada, otsustada ja ennast juhtida. Tuleb seega osata töötada nii üksi, väikses meeskonnas kui ka suures struktuuris - vähemalt mingis eluetapis. Mida kõrgem professionaalsuse tase, seda rohkem võib olla võimalik valida just endale sobivat viisi töötamiseks, aga juba puhtalt kogemuse mõistes tuleks iga variant edukalt läbida.
Kuivõrd inimeste suhtlusvajadused on erineva tasemega ja IT-inimesi stereotüüpselt pigem introvertideks tembeldatakse siis suhtlusoskus on professionaalsuse saavutamisel väga tähtis. Professionaalsuse saavutamise võiks ka ümber nimetada isikliku täiuslikkuse saavutamiseks, mis on pärit aasia filosoofiast - dao või tao nime all - ning mis on võib-olla eurooplasele algul pisut harjumatu. Mehaanikainsenerina olles mõnda aega uurinud Toyota tootmissüsteemi, siis seal on täpselt samamoodi sisse ehitatud täiuse poole püüdlemine ja enese ja ettevõtte pidev parendamine ja arendamine. Kuni selleni välja, et eesmärgid on tavamõistes saavutamatud  - nt null defektset toodet või null laovaru. Täpselt samasugune täiuse poole püüdlemine peab iseloomustama ka igat (IT-)proffi ja selle juures tuleb aru saada, et täiuslikkust tegelikult mitte kunagi ei saavutatagi, vaid iga tunni ja päevaga ollakse sellele natuke lähemal iialgi kohale jõudmata.


Oskused
Olles ise jõudnud IT juurde mõnevõrra tiiruga siis olen erapoolik ka IT kui eraldiseisva distsipliini osas. Näen IT-d mõnes mõttes füüsilisemate distsipliinide täiendusena. Seega lisaks vastavatele oskustele IT-s - millele iganes inimene on spetsialiseerunud - siis tegelikult võiks olla lisaks teadmine (haridus) ka mingist muust distsipliinist - olgu selleks mehaanika või mis tahes huvi pakkuv distsipliin ja parim on kui selles valdkonnas ollakse ka töötanud. Sama kehtib ka n-ö IT-siseselt, kui oled ennast mingis valdkonnas juba mugavalt tundmas siis võiks võtta midagi muud kõrvale. Samas, n-ö mugavat valdkonda ei tohiks kõrvale heita, vaid see peaks muutuma valdkonnaks, mida ise edasi anda ja õpetada. Ükski proff ei ole proff enne kui tema poole hakkavad pöörduma sama valdkonna inimesed, keda too proff siis ka edukalt suudab aidata ja õpetada.