Teema 4 - Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 - enim ja vähim realiseerunud visioonipunkt

e-residentsus - enim realiseerunud
2019. novembri lõpuga oli 62 000 e-residenti loonud üle 10 000 ettevõtte ja samas tasuti makse üle kümne miljoni euro.
Samas on programmi saatnud väga palju probleeme - küll on tekkinud igasuguseid kahtlaseid firmasid, küll on e-residentidel (eeltoodust tulenevalt) olnud probleeme Eesti pangakonto avamisega jne.
Aga see on iga uue initsiatiiviga nii - nad on alguses bugised. Samas on see koht, kus Eesti saab selgelt olla suurem kui ta füüsiliselt on ja võimaldab ära kasutada praeguse hetkeni loodud IT-lahendused (mis küll kipuvad stagneeruma), aga mis on muu maailmaga võrreldes endiselt palju kiiremad ja lihtsamad.

Allikad:
https://tehnika.postimees.ee/6832322/e-residentide-loodud-ettevotete-arv-uletas-maagilise-piiri
https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-e-residentide-aastane-maksutulu-uletas-esmakordselt-10-miljoni-euro-piiri/

Kiire internet - vähim realiseerunud
Eesmärk oli 2020. aastaks 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaalu eesmärgiks 60%. 2018. aasta aruande alusel oli see alla 10%. Tõenäoliselt on paari viimase aastaga natuke paranenud, sest lõpuks saadi hanked tehtud ja Elektrilevi viimaks on vaikselt esimesi ühendusi valmis ehitamas.
Arusaamatuks jääb nii kõrge eesmärgi püstitamine - 3,2% pealt 60% peale. Samuti on kogu protsessi saatnud poliitilised probleemid -  Urve Palo tõmbas 2017. aastal omavalitsuste selle hetkeni tehtud tööle sisuliselt kriipsu peale - võimalik, et vajalik, aga selgelt aeglustas kogu protsessi.
Veel arusaamatumaks jääb miks selline eesmärk on üldse füüsilise ühenduse kujul seatud. Eesti on võrreldes paljude Euroopa riikidega selgelt rohkem hajaasustatud ja füüsilise ühenduse loomine igasse metsatallu selle taustal tundub absurdilähedane. Kas mõistlikum poleks luua ülikiired ühendused peale haldusreformi peaaegu paika saanud tõmbekeskustesse. Metsataludesse ja tõmbekeskuste ümbruskondadesse luua kiired internetiühendused traadita tehnoloogiate abil - nt 5G (mis on ka Eestis toppama jäänud - võib-olla küll põhjendatult).


Allikad:
https://op.europa.eu/webpub/eca/special-reports/broadband-12-2018/et/
https://tehnika.postimees.ee/4286761/palo-tombas-20-miljonilise-kubaratrikiga-omavalitsuste-internetiprojektidel-vaiba-jalge-alt